Õde Ella Keski-Rahkonen hindab ravi, mis sobitub igapäevaellu

Ella Keski-Rahkonen puutus Sooma-raviga esimest korda kokku, kui ta õppis õeks ja töötas Soomes Turu ülikooli haigla psühhiaatriaosakonnas. Tal oli juba varasem hooldustöötaja haridus. Osakonda tuli ta praktikale ja jäi sinna õena tööle. Kokku töötas ta seal üle poole aasta.

Noored täiskasvanud olid ravile avatud

Patsiendid, keda Ella aitas Sooma-raviga ravida, olid noored täiskasvanud, mõned alles 18-aastased. Ta mäletab, kui avatud nad olid seda proovima: nad kuulasid personali juhiseid ja olid valmis ravile võimaluse andma.

Kuigi ravi võis alguses tunduda harjumatu, nägi Ella, et patsiendid suhtusid sellesse hästi. Õe vaatenurgast oli ravi ka lihtne läbi viia.

Osakonnas töötades hoolitses ta inimeste eest, kes olid rasketes oludes ja kelle paranemine võttis aega. Ella kogemus Soomaga pärineb peamiselt ravi andmisest ja patsientide toetamisest osakonna igapäevaelus.

Miks on oluline, et ravi saab teha ka kodus

Kuigi Ella kohtus Soomaga esimest korda haiglas, hindab ta eriti seda, et ravi saab teha ka kodus. Talle on oluline, et ravi saab igapäevaellu sobitada.

„Sooma-ravi on lihtne kasutada ja see sobitub igapäevaellu.“

Kui inimesel on raske, võib tuttav keskkond palju tähendada. Nagu Ella märgib, tunnevad paljud end kõige turvalisemalt just kodus.

„Minu meelest on suurepärane, et sellist ravi saab viia inimeste koju.“

Rohkem mõistmist, vähem hukkamõistu

Ella loodab, et vaimse tervise muredega inimesi koheldakse mõistvalt ja neid hukka mõistmata. Ta on nii igapäevaelus kui ka tööl kohanud pisendavat suhtumist ja leiab seetõttu, et vaimsetest haigustest peab saama avatumalt rääkida.

Sama avatust sooviks ta näha ka erinevate ravivõimaluste suhtes. Tema arvates ei tohiks ravi kõrvale heita ainult seetõttu, et see tundub harjumatu või nõuab uut harjumust. Oluline on see, kas see aitab inimesel end paremini tunda.

„Kui see aitab sul end paremini tunda, mis siis, et sul on müts peas?“