Neurostimulatsiooni tõhusus erinevate vaimsete häirete puhul: 208 randomiseeritud kontrollitud uuringu süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs
Hyde jt, 2022. Molecular Psychiatry.
- Süstemaatiline ülevaade ja metaanalüüs, mis hõlmab 208 randomiseeritud platseebokontrollitud uuringut, milles kasutati TMS-i ja/või tDCS-i selliste laste ja/või täiskasvanute raviks, kellel oli standardiseeritud diagnostiliste kriteeriumide alusel esmane vaimse tervise häire diagnoos.
- Enamik uuringuid keskendus raske depressiivse häire (MDD) või bipolaarse häirega (n = 99) ning skisofreenia või skizoafektiivse häirega (n = 59) patsientidele, millele järgnesid obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD, n = 27), ainete tarvitamise häire (SUD, n = 10), posttraumaatiline stressihäire (PTSD, n = 8), generaliseerunud ärevushäire (GAD, n = 5), tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD, n = 2) ning Tourette’i sündroom ja tikkide häired (n = 2).
- Esmane tulemusnäitaja oli põhisümptomite raskusastme muutus iga vaimse häire puhul. Teisesed tulemusnäitajad olid punktisumma muutused standardsetes kognitiivse toimimise ülesannetes.
- Seoses tDCS-iga oli aktiivne stimulatsioon skisofreenia puhul depressiooni sümptomite, SUD-i (ainete tarvitamise häire), üldiste sümptomite, negatiivsete sümptomite ja kuulmishallutsinatsioonide puhul märkimisväärselt tõhusam kui näivravi; kuid mitte GAD-i (generaliseeritud ärevushäire), OCD (obsessiiv-kompulsiivne häire) sümptomite puhul ega skisofreenia üldiste positiivsete sümptomite puhul.
- Tähelepanuväärne on see, et tDCS-ravi mõju depressiooni sümptomite üldisele leevendamisele oli suurem kui varasemates uuringutes kirjeldatud ning on võrreldav hiljuti psühho- ja farmakoteraapiate puhul kirjeldatud mõjuga.
*Masintõlge. Kas märkasite viga?