Kodune tDCS: depressiooniravi ka väljaspool kliinikut

Professor Berthold Langguth on neuroloog ja psühhiaater ning Regensburgi ülikoolihaigla psühhiaatria ja psühhoteraapia kliiniku juhataja. Seal on ta töötanud üle 25 aasta. Tema kliiniline töö hõlmab kõiki psühhiaatrilisi häireid, eriti üldpsühhiaatriat, ning tema uurimisrühm uurib aktiivselt neuromodulatsiooni uusi rakendusvõimalusi.

tDCS osana laiemast neuromodulatsioonistrateegiast

Regensburgi kliinikus kasutatakse ajustimulatsiooni meetodeid, sealhulgas tDCS-i, peamiselt depressiooni raviks. Lisaks igapäevasele kliinilisele kasutusele viib professor Langguthi meeskond läbi uuringuid, mis otsivad meetodile uusi näidustusi.

„tDCS-i teeb eriliseks see, et seda saab teha kodus. Kliinilisest vaatenurgast on see üks selle suurimaid eeliseid.“

Kodune kasutus avab kaks kliinilist võimalust

Professor Langguthi sõnul avab kodune kasutus kaks erinevat kliinilist teed. Kerge kuni mõõduka depressiooniga patsientidele pakub tDCS madala lävega võimalust raviga alustada – sageli enne, kui tekib vajadus ressursimahukamate võimaluste, näiteks päevaravi või statsionaarse ravi järele. Raskema haigusega patsientide puhul toetab kodune tDCS pikaajalist säilitusravi, sealhulgas jätkuravi pärast edukat TMS- või EKR-ravi.

Esimesed tulemused ravisoostumuse kohta

Uute näidustuste otsimise raames on professor Langguthi rühm uurinud ka kodust tDCS-i ATH-ga täiskasvanutel koos rakenduspõhise kognitiivkäitumusliku teraapiaga. Selles uuringus tegid patsiendid üle 90% seanssidest täpselt ettenähtud viisil. See on julgustav märk ravisoostumuse kohta koduses keskkonnas üldiselt. Depressioon on tema kliinikus endiselt tDCS-i kasutamise peamine valdkond.

„Kodune kasutus on tõeline kliiniline eelis,“ ütleb professor Langguth. „See loob võimalusi nii varaseks, madala lävega sekkumiseks kui ka pikaajaliseks säilitusraviks depressiooni korral.“