Kolmkümmend aastat ravimeid: Sooma tõi muutuse
Haigestusin 23-aastaselt. Umbes kolm aastat hiljem diagnoositi mul bipolaarse häire segatüüpi episood. Sellest ajast alates olen olnud psühhiaatrilise ambulatoorse ravi all. Mulle määrati kohe ravimid ning lisaks alustasin raviga, mida jätkasin mitu aastat.
Kolmekümne aasta jooksul on minu raviskeemi aeg-ajalt muudetud ning katsetatud ka uuemaid ravimeid. Tänu ravimitele oli võimalik haigust kontrolli all hoida, nii et sain enamiku ajast toimida stabiilselt. Olen võtnud regulaarselt ravimeid alates haigestumisest kuni 2017 aastani.
Viimastel aastatel hakkasin aga ravimite kõrvaltoimete tõttu üha rohkem kannatama. Kui kõrvaltoimed muutusid väljakannatamatuks, hakati annuseid vähendama ja otsiti uusi
alternatiive. See protsess kestis mitu aastat, mille jooksul prooviti praktiliselt kõiki võimalikke ravimeid, mida minu seisundi raviks välja kirjutada saab. Kõik need põhjustasid raskeid kõrvaltoimeid ja pidi ravi lõpuks katkestada. Ainult üks ravim jäi alles väikese annusena. Kui aastatel 2017–2018 tuli ravimite kasutamine lõpetada, hakkas mu seisund kiiresti halvenema.
2019 aastal muutus olukord kriitiliseks ning mulle diagnoositi raske depressioon. Sama aasta sügisel pidi mu arst tunnistama, et viimased allesjäänud ravivõimalused on elektrokonvulsiivne ravi (ECT) ja transkraniaalne alalisvoolu stimulatsioon (tDCS). ECT-d ma proovida ei soovinud. Sooma tDCS-ravi ei olnud minu haiglapiirkonnas saadaval. Seega otsustasin sügisel 2019 pöörduda Sooma kliiniku poole. Ütlesin juba kliinikuga ühendust
võttes, et ma ei usu, et see ravi mind aidata saab aga see oli lihtsalt minu viimane lootus.
Märgatav muutus meeleolus ilmnes alles viienda ravinädala järel. Muutus pidi toimuma järkjärgult – ma lihtsalt ei saanud sellest kohe aru. Juba ravi ajal arvasid mu lähedased, et see mõjub positiivselt. Kuid pärast raviperioodi hakkas mu seisund taas halvenema. Alustasin hooldusraviga, mis on nüüdseks kestnud juba mitu kuud. Seansside sagedust kohandatakse vastavalt minu enesetundele koos õega.
Enne ravi oli mu terviseseisund väga halb, kuid Sooma tDCS on mind märkimisväärselt aidanud. Pidev väsimus ja jõuetus on taandunud, mu nutusus, depressioon ja kurbusetunne on vähenenud, ning meeleolu on stabiilsem. Eriti oluliseks pean seda, et ravi on leevendanud ärevust ja aidanud mul toime tulla sellest tingitud söömisraskustega. Tänu ravile on mu igapäevane toimetulekuvõime paranenud – suudan päeva jooksul rohkem
teha ja olen aktiivsem. Samuti hindan väga seda, et ravi saab läbi viia kodus, mis teeb selle palju mugavamaks. Lisaks on regulaarne kontakt õega mänginud suurt rolli minu taastumisprotsessis.